Sellele kursusele registreerides ei oodanud ma, et peab nii tihedalt arvuti ees olema ja nullist kodulehte looma. Kodulehti olen ma viimasel ajal loonud just Joomla abiga ning ei ole üldse mõelnud, et erivajadustega inimesel puudub selline võimalus ja oskus. Nüüd saan tõepoolest aru, et algelise arvuti ja algelise internetipühendusega on võimalik muuta erivajadustega inimese elu elamisväärsemaks.

Kõige huvitavamaks osutus erinevate infotehnoloogiliste abivahenditest uurimine ja lugemine. Esmalt lugesin suure huviga läbi Kikase artikli ning siis asusin iga vahendi kohta juba ise internetist infot otsima. Otsustasin võrrelda just liitpuudega inimeste abivahendeid, kuna nägemis- ja kuulmispuude korral on päris suur abi juba kõne ette lugejast ja suurendamise võimalusest. Kahjuks ei tulnud mul pähegi lisada kommentaaridesse pilte, mis oleksid seda teksti veel paremini ilmestanud.

Muidugi oli huvitav lugeda ka erivajaduste ajaloo kohta ning erinevatest lastekaitse vormide toimimisest ja mittetoimimisest.

Mulle sobis väga hästi, et iga nädal tuli esitada üks töö, kuna siis ei kuhju kõik korraga sessile. Esimesed kolm tööd tegin korraga varem ära ning teised jooksvalt hiljem. Viimased kaks tööd jäid juba viimasele tähtaja päevale.

Ootused õppejõule on alati head teadmised antud valdkonnas. Ja ka see, et ta suudaks avardada mu maailmavaadet. Sel korral olid need mõlemad täidetud.

Oma kursusekaaslastel soovitan aega planeerida ja mõelda, et see on viimane õppeaasta. Ma ei arva, et aega peaks võtma pere või oma huvitegevuse arvelt. Tuleb lihtsalt natukene tööd ümber organiseerida ning jätta endale mingi kindel auk õppetöö tegemiseks.

Võrgusuhtluse analüüsimise teema all mõtlesin isikustatud Facebooki, Twitteri, Netlogi jne keskondade peale ning anonüümsete kommentaaridele ajalehtede interneti portaalides. Samuti tuli mõttesse ka naiste pere ja lastefoorumid, kus elatakse ennast välja ja jagatakse enda kogemusi teistega.

Kohati tundub, et ajalehe kommentaarid on stiilis, et "näe ma kirjutasin siia esimesena" ja teised lihtsalt elavad ennast välja. Olen ise ühe lähedase tuttava korral puutunud kokku sellega, et tema artikleid on kommenteeritud mitte just kõige positiivsemas mõttes. Selles suhtes tulebki mängu mõte, et ole inimene, sest sinu vastas on ju teine inimene. Pärast seda kaobki ära soov midagi kuskile kirjutada, kuna kui see natukene erineb ühiskonna üldisest arvamusest siis tambitakse see maha. Tuleb olla ses suhtes kriitiline ja lasta mitte oluline sopp endast mööda ja kuulda ja analüüsida asjalikke kommentaare. Kahjuks jõuab asjalikkudeni alles pärast sopa lugemist ja ka tugev inimene on ikkagist inimene.

Isikustatud foorumites jällegi om kahte tüüpi lähenemist, kas siis ollakse seal ise oma sõpradega kommuunis või siis on ettevõtted/poliitikud/koolitajad/ lauljad teinud endale profiili, kus nad teevad reklaami endale ja oma üritustele. Nüüd viimasel ajal muutis facebook oma sätteid ja ka sinu sõprade sõbrad näevad sinu poolt kommenteeritud pilti. Seega on väga palju musta informatsiooni persooni töölaual. Seda sätet ei ole ka lihtne muuta, kuid siiski on võimalik, et sinu kommentaarid ei lähe edasi jagamisele teiste ega ka sinu töölauale.

Ise pean ennast keskmiseks Facebooki kasutajaks, kuna ei lae ega kirjuta sinna iga tunni järel toimuvaid tegevusi. Käin küll mitu korda päeval sees ja loen teiste tegevusi. Olen osalenud mitmetes kampaaniates, kus loositakse auhindu või tasuta pileteid ja olen võitnud kolmel korral, seega täitsa asjatu koht ei olegi.

Mõeldes nüüd erivajadusega inimese peale siis on kõik need keskkonnad nendele inimestele mingil määral ohtlikud. Näiteks perefoorumites jagatud väärinfo tõe pähe võtmine. Vaimupuudega inimene võib võtta neid lugemisi tõe pähe ning võibolla jätab mõne hädaga arsti poole pöörduda. Sel juhul peab kindlasti erinevaid foorumeid lugeva või kuulava inimese juures olema keegi teine ja selgitama. Samas on selge see, et kui tegemist on liikumispuudega siis on virtuaalses kogukonnas tal kergem suhelda. Võibolla siis oleks mõistlik neil värskuse mõttes suhelda läbi skype või muude kaamera rakenduste kaudu, et hoida suhtlust reaalsena.

Allikad

Kikkas, K. (2011). Internetisuhtlusest. [17.10.2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest

Otsustasin analüüsida päevaõppe tudengi Eha Kondtratjevi kodulehte, mis on koostatud Montessori pedagoogika kohta.

Koduleht asub siin.

Kodulehte vaatama hakates häiris mind visuaalselt linkide olemasolu enne teksti algust. Viimasel lehel häiris ka see, et tekst oli kokku surutud, kuigi seal pidi olema kaheksa printsiipi. Muidu oli koduleht sisukas ja pildid viidatud. Üks pilt tundus kontekstiga kokku mitte sobivat.

Page Source'i lugedes ei leidnud piltidele pealkiru ehk siis kui pilti ei kuvata ei saa ka teada, mis seal pildi peal on.

Veebilehe standardsust kontrollisin Validaator W3C teenust kasutades. Üliõpilane mainis ka ise, et tal oli validaatoriga kontrollides palju vigu ja on näha, et kõiki ta ära parandada ei jõudnud. Validaatoriga lehte kontrollides olid peamisteks vea tüüpideks tühikud ja ka nagu minul  ise trükitud nurksulud, mis validaatorile lihtsalt ei meeldinud. Nagu näha õppis Eha seda kodulehte tehes palju ja see on ju põhiline.

Kodulehte suurendades oli tekst loetav ja ainult üks pilt kippus udusemaks minema.

Kodulehe värvitoonid on must tekst hallil taustal, mis teeb teksti lugemise kergeks. Ka kirjastiil ja suurus on head.


Allikad

Analüüsi alus – Kikkas, K. (2011). Ligipääsetav Internet. [10.10.2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet