Võrgusuhtluse analüüsimise teema all mõtlesin isikustatud Facebooki, Twitteri, Netlogi jne keskondade peale ning anonüümsete kommentaaridele ajalehtede interneti portaalides. Samuti tuli mõttesse ka naiste pere ja lastefoorumid, kus elatakse ennast välja ja jagatakse enda kogemusi teistega.

Kohati tundub, et ajalehe kommentaarid on stiilis, et "näe ma kirjutasin siia esimesena" ja teised lihtsalt elavad ennast välja. Olen ise ühe lähedase tuttava korral puutunud kokku sellega, et tema artikleid on kommenteeritud mitte just kõige positiivsemas mõttes. Selles suhtes tulebki mängu mõte, et ole inimene, sest sinu vastas on ju teine inimene. Pärast seda kaobki ära soov midagi kuskile kirjutada, kuna kui see natukene erineb ühiskonna üldisest arvamusest siis tambitakse see maha. Tuleb olla ses suhtes kriitiline ja lasta mitte oluline sopp endast mööda ja kuulda ja analüüsida asjalikke kommentaare. Kahjuks jõuab asjalikkudeni alles pärast sopa lugemist ja ka tugev inimene on ikkagist inimene.

Isikustatud foorumites jällegi om kahte tüüpi lähenemist, kas siis ollakse seal ise oma sõpradega kommuunis või siis on ettevõtted/poliitikud/koolitajad/ lauljad teinud endale profiili, kus nad teevad reklaami endale ja oma üritustele. Nüüd viimasel ajal muutis facebook oma sätteid ja ka sinu sõprade sõbrad näevad sinu poolt kommenteeritud pilti. Seega on väga palju musta informatsiooni persooni töölaual. Seda sätet ei ole ka lihtne muuta, kuid siiski on võimalik, et sinu kommentaarid ei lähe edasi jagamisele teiste ega ka sinu töölauale.

Ise pean ennast keskmiseks Facebooki kasutajaks, kuna ei lae ega kirjuta sinna iga tunni järel toimuvaid tegevusi. Käin küll mitu korda päeval sees ja loen teiste tegevusi. Olen osalenud mitmetes kampaaniates, kus loositakse auhindu või tasuta pileteid ja olen võitnud kolmel korral, seega täitsa asjatu koht ei olegi.

Mõeldes nüüd erivajadusega inimese peale siis on kõik need keskkonnad nendele inimestele mingil määral ohtlikud. Näiteks perefoorumites jagatud väärinfo tõe pähe võtmine. Vaimupuudega inimene võib võtta neid lugemisi tõe pähe ning võibolla jätab mõne hädaga arsti poole pöörduda. Sel juhul peab kindlasti erinevaid foorumeid lugeva või kuulava inimese juures olema keegi teine ja selgitama. Samas on selge see, et kui tegemist on liikumispuudega siis on virtuaalses kogukonnas tal kergem suhelda. Võibolla siis oleks mõistlik neil värskuse mõttes suhelda läbi skype või muude kaamera rakenduste kaudu, et hoida suhtlust reaalsena.

Allikad

Kikkas, K. (2011). Internetisuhtlusest. [17.10.2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest



Leave a Reply.