Mis on IT ja erivajadused? Internet, kaldtee? Pärast mitme kodulehe sirvimist ja ka osade lugemist sain ma aru, et tuleb mõelda laiemalt. IT-d tuleb võtta kui tehnoloogia arengut üldiselt ja selle mõju puuetega inimestele ning arusaama sellest vajadusest kogu ühiskonna poolt.

Minu jaoks teadmine, et on olemas kohandatud klaviatuure, jalaga opereeritavaid hiiri, operatsioonisüsteeme, mida saab juhtida ilma klaviatuurita või siis ainult klaviatuuriga; lisaks veel teadmine, et on olemas tekstiga telefonid, videokõnede võimalus, puutetundlikud tahvlid (erinevates suurustes) – see kõik on loogiline ja iseenesest mõistetav. See kõik on vajalik, et puudega inimene saaks mingilgi määral ealda inimväärikat elu. Samas on need abivahendid tihti mõeldud pimedatele, kurtidele, liikumispuudega inimestele ehk neile kellel ei ole vaimset puuet. Vaimse ja liitpuude korral muutuvad minu meelest oluliseks puutetundlikud tahvlid ja ka kõnelevad arvutid.

Üks väga hea näide on autistist Carlyst, kes 11 aastasena hakkas vanemate ja teistega suhtlema läbi arvuti. See juhtus puhtalt läbi juhuse. Tema lugu võib vaadata Youtube’ist. Seal on näha kuidas ta saab tõepoolest arvuti abil lõpuks öelda, et ta tahab just nüüd juua ja just nüüd tualetti minna. Pärast selliste elementaarsete tegevuste sundolukorrast vabanemist võib tõesti tunda, et nüüd sa mõistad oma last ja temast võib keegi saada. Võibolla suudab ta mingil hetkel oma elust/päevast siiski ise hakkama saada. Ja see ongi ju iga erivajadustega inimestega töötava inimese eesmärk – võimaldada neil ise toimetada ja tunda, et nad saavad ise hakkama.

Huvitav oli lugeda ka, et vanuritele on välja mõeldud erinevaid andureid, et õnneteuse korral saab meditsiinitöötaja kiirelt kohale tulla. Seda võiks Eestis ka oluliselt rohkem kasutada. On küll hädaabinupud kaelas ja loodetavasti ka töötavad suitsuandurid laes, kuid tõepoolest kukkumisandurid, uputuse andurid – lihtne, kuid geniaalne. Nende aparatuuride olemasolu võiksid nõuda ka kindlustusseltsid.

Paratamatult tegeva õpetajana mõtlen ma kohe hariduse peale. Hetkel koolis tahvelarvutiga ringi käies olen nagu maailmaime ja kõik tahavad sealt mänge mängida, nutitelefone I kooliastme lastel veel pole ja arvutikasutus piirdub ka ainult mängude otsimisega otsingumootoritest. Sel puhul on muidugi ainukene lahendus SMART tahvlite kasutus, kuid hetkel ma ei ole veel aru saanud, kas tahvelarvutit on võimalik ühendada SMARTi taha nii, et laps saab samat mängu mängida SMARTi peal või töötab sel juhul SMART ainult projektorina???

Suur alateema on ka ühiskonna teadvuse avardamine, mis on mitme inimese elutöö, kes selle ette võtavad. Aga siis tekib mul mõte, kas kõik jälle peavad kõike teadma. Võibolla on parem igal spetsialistil jääda oma liistude juurde. Inimest inimesena hindama õpetab perekond ja sinna me pedagoogidena sekkuda ei saa.

Allikad

Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [25.09.2012]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

History of Assistive Technology [25.09.2012]

http://www.buzzle.com/articles/history-of-assistive-technology.html

Teen with Autism Finds Inner Voice [25.09.2012]

http://www.youtube.com/watch?v=U_GXVzZ0Unk

What is accessible electronic and information technology? [25.09.2012] http://www.washington.edu/accessit/articles?110




Leave a Reply.