Tugitehnoloogia korral on tegemist konkreetsete seadmetega, mis aitavad inimesel luua ühendust välismaailmaga.
Minu meelest on nägemispuudega inimestel ja kurtidel väga palju võimalusi ennast välismaailmaga ühenduses hoida, seega ma nende poolt kasutatavaid aparatuure ei käsitle. Ma keskendun pigem vaimu ja liitpuudega inimeste tugitehnoloogiale. Seega võrdlen kontseptuaalklaviatuuri tahvelarvutiga (puutekuvariga).
Kontseptuaalklaviatuur on eeskätt suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni.
Tegelikult ei olegi need seadmed niivõrd erinevad, kui sarnased. Kui klaviatuuri nupule saab programmeerida kindla käsu, näiteks mingi kodulehe avamine siis tahvelarvuti ekraanile saab samuti selle ikooni kuvada ja ühe nupuvajutusega see ka avaneb. Tulenevalt puude erisusest sõltub kumb süsteem valida. Mõlema kasutamise korral peab inimesel olema käes siiski see täpsus, et vajutada konkreetset klahvi. Kontseptuaalklaviatuuri saab kasutada ka mitmetes töövaldkondades, kus kindlad automatiseeritud tegevused on seatud klaviatuuri peale, seega see annab ka võimaluse puudega inimest tööl rakendada.
Kui mõelda rohkem tahvelarvuti kui puutekuvari peale siis see nõuab ka käega lohistamist, vajutamist ja korduvad vajutamised juba suurendavad pilti või vähendavad seda, seega selle kasutamises on juba rohkem detaile. Tahvelarvuti tundub hetkel rohkem kui vabaaja veetmise võimalus (mängud, internet) kui ka õpetamise (õpetaja valib mängu, seletab ja õpilane vajutab siis ühe korra kuskile eseme peale) ja blogimisvahend (teed pildi ja laed kohe üles). Samas on tahvelarvuti kompaktsem – kõik on ühes koos nii ekraan kui klaviatuur, samas kui kontseptuaalklaviatuuri taha on mõistlik ikka kuvar ühendada.
Tahvelarvuti eelis nutitelefonide ees on jälle tema suurus, millega on liitpuudega inimesel kergem hakkama saada kui pisikese nutitelefoniga. Kaasaegsed tahvelarvutid ei ole ka silmadele enam nii kahjulikud, kuna materjalid on ajaga muutunud.
Valik sõltub igast konkreetsest inimesest, tema puude raskusastmest ning tema vajadusest või mitte vajadusest suhelda välismaailmaga.
Allikad
Kikkas, K. (2011). Tugitehnoloogia. [25.09.2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Overlay Keyboards [25.09.2012]
http://www.overlaykeyboard.com/
Switch, overlay keyboard and touch screen software for children and adults with profound and multiple disabilities [25.09.2012]
http://www.dinf.ne.jp/doc/english/Us_Eu/conf/csun_98/csun98_014.html
Minu meelest on nägemispuudega inimestel ja kurtidel väga palju võimalusi ennast välismaailmaga ühenduses hoida, seega ma nende poolt kasutatavaid aparatuure ei käsitle. Ma keskendun pigem vaimu ja liitpuudega inimeste tugitehnoloogiale. Seega võrdlen kontseptuaalklaviatuuri tahvelarvutiga (puutekuvariga).
Kontseptuaalklaviatuur on eeskätt suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni.
Tegelikult ei olegi need seadmed niivõrd erinevad, kui sarnased. Kui klaviatuuri nupule saab programmeerida kindla käsu, näiteks mingi kodulehe avamine siis tahvelarvuti ekraanile saab samuti selle ikooni kuvada ja ühe nupuvajutusega see ka avaneb. Tulenevalt puude erisusest sõltub kumb süsteem valida. Mõlema kasutamise korral peab inimesel olema käes siiski see täpsus, et vajutada konkreetset klahvi. Kontseptuaalklaviatuuri saab kasutada ka mitmetes töövaldkondades, kus kindlad automatiseeritud tegevused on seatud klaviatuuri peale, seega see annab ka võimaluse puudega inimest tööl rakendada.
Kui mõelda rohkem tahvelarvuti kui puutekuvari peale siis see nõuab ka käega lohistamist, vajutamist ja korduvad vajutamised juba suurendavad pilti või vähendavad seda, seega selle kasutamises on juba rohkem detaile. Tahvelarvuti tundub hetkel rohkem kui vabaaja veetmise võimalus (mängud, internet) kui ka õpetamise (õpetaja valib mängu, seletab ja õpilane vajutab siis ühe korra kuskile eseme peale) ja blogimisvahend (teed pildi ja laed kohe üles). Samas on tahvelarvuti kompaktsem – kõik on ühes koos nii ekraan kui klaviatuur, samas kui kontseptuaalklaviatuuri taha on mõistlik ikka kuvar ühendada.
Tahvelarvuti eelis nutitelefonide ees on jälle tema suurus, millega on liitpuudega inimesel kergem hakkama saada kui pisikese nutitelefoniga. Kaasaegsed tahvelarvutid ei ole ka silmadele enam nii kahjulikud, kuna materjalid on ajaga muutunud.
Valik sõltub igast konkreetsest inimesest, tema puude raskusastmest ning tema vajadusest või mitte vajadusest suhelda välismaailmaga.
Allikad
Kikkas, K. (2011). Tugitehnoloogia. [25.09.2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Overlay Keyboards [25.09.2012]
http://www.overlaykeyboard.com/
Switch, overlay keyboard and touch screen software for children and adults with profound and multiple disabilities [25.09.2012]
http://www.dinf.ne.jp/doc/english/Us_Eu/conf/csun_98/csun98_014.html
RSS Feed