Tugitehnoloogia korral on tegemist konkreetsete seadmetega, mis aitavad inimesel luua ühendust välismaailmaga.

Minu meelest on nägemispuudega inimestel ja kurtidel väga palju võimalusi ennast välismaailmaga ühenduses hoida, seega ma nende poolt kasutatavaid aparatuure ei käsitle. Ma keskendun pigem vaimu ja liitpuudega inimeste tugitehnoloogiale. Seega võrdlen kontseptuaalklaviatuuri tahvelarvutiga (puutekuvariga).

Kontseptuaalklaviatuur on eeskätt suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.

Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga  ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni.

Tegelikult ei olegi need seadmed niivõrd erinevad, kui sarnased. Kui klaviatuuri nupule saab programmeerida kindla käsu, näiteks mingi kodulehe avamine siis tahvelarvuti ekraanile saab samuti selle ikooni kuvada ja ühe nupuvajutusega see ka avaneb. Tulenevalt puude erisusest sõltub kumb süsteem valida. Mõlema kasutamise korral peab inimesel olema käes siiski see täpsus, et vajutada konkreetset klahvi. Kontseptuaalklaviatuuri saab kasutada ka mitmetes töövaldkondades, kus kindlad automatiseeritud tegevused on seatud klaviatuuri peale, seega see annab ka võimaluse puudega inimest tööl rakendada.

Kui mõelda rohkem tahvelarvuti kui puutekuvari peale siis see nõuab ka käega lohistamist, vajutamist ja korduvad vajutamised juba suurendavad pilti või vähendavad seda, seega selle kasutamises on juba rohkem detaile. Tahvelarvuti tundub hetkel rohkem kui vabaaja veetmise võimalus (mängud, internet) kui ka õpetamise (õpetaja valib mängu, seletab ja õpilane vajutab siis ühe korra kuskile eseme peale) ja blogimisvahend (teed pildi ja laed kohe üles). Samas on tahvelarvuti kompaktsem – kõik on ühes koos nii ekraan kui klaviatuur, samas kui kontseptuaalklaviatuuri taha on mõistlik ikka kuvar ühendada.

Tahvelarvuti eelis nutitelefonide ees on jälle tema suurus, millega on liitpuudega inimesel kergem hakkama saada kui pisikese nutitelefoniga. Kaasaegsed tahvelarvutid ei ole ka silmadele enam nii kahjulikud, kuna materjalid on ajaga muutunud.

Valik sõltub igast konkreetsest inimesest, tema puude raskusastmest ning tema vajadusest või mitte vajadusest suhelda välismaailmaga.

Allikad

Kikkas, K. (2011). Tugitehnoloogia. [25.09.2012]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

Overlay Keyboards [25.09.2012]

http://www.overlaykeyboard.com/

Switch, overlay keyboard and touch screen software for children and adults with profound and multiple disabilities [25.09.2012]

http://www.dinf.ne.jp/doc/english/Us_Eu/conf/csun_98/csun98_014.html

Mis on IT ja erivajadused? Internet, kaldtee? Pärast mitme kodulehe sirvimist ja ka osade lugemist sain ma aru, et tuleb mõelda laiemalt. IT-d tuleb võtta kui tehnoloogia arengut üldiselt ja selle mõju puuetega inimestele ning arusaama sellest vajadusest kogu ühiskonna poolt.

Minu jaoks teadmine, et on olemas kohandatud klaviatuure, jalaga opereeritavaid hiiri, operatsioonisüsteeme, mida saab juhtida ilma klaviatuurita või siis ainult klaviatuuriga; lisaks veel teadmine, et on olemas tekstiga telefonid, videokõnede võimalus, puutetundlikud tahvlid (erinevates suurustes) – see kõik on loogiline ja iseenesest mõistetav. See kõik on vajalik, et puudega inimene saaks mingilgi määral ealda inimväärikat elu. Samas on need abivahendid tihti mõeldud pimedatele, kurtidele, liikumispuudega inimestele ehk neile kellel ei ole vaimset puuet. Vaimse ja liitpuude korral muutuvad minu meelest oluliseks puutetundlikud tahvlid ja ka kõnelevad arvutid.

Üks väga hea näide on autistist Carlyst, kes 11 aastasena hakkas vanemate ja teistega suhtlema läbi arvuti. See juhtus puhtalt läbi juhuse. Tema lugu võib vaadata Youtube’ist. Seal on näha kuidas ta saab tõepoolest arvuti abil lõpuks öelda, et ta tahab just nüüd juua ja just nüüd tualetti minna. Pärast selliste elementaarsete tegevuste sundolukorrast vabanemist võib tõesti tunda, et nüüd sa mõistad oma last ja temast võib keegi saada. Võibolla suudab ta mingil hetkel oma elust/päevast siiski ise hakkama saada. Ja see ongi ju iga erivajadustega inimestega töötava inimese eesmärk – võimaldada neil ise toimetada ja tunda, et nad saavad ise hakkama.

Huvitav oli lugeda ka, et vanuritele on välja mõeldud erinevaid andureid, et õnneteuse korral saab meditsiinitöötaja kiirelt kohale tulla. Seda võiks Eestis ka oluliselt rohkem kasutada. On küll hädaabinupud kaelas ja loodetavasti ka töötavad suitsuandurid laes, kuid tõepoolest kukkumisandurid, uputuse andurid – lihtne, kuid geniaalne. Nende aparatuuride olemasolu võiksid nõuda ka kindlustusseltsid.

Paratamatult tegeva õpetajana mõtlen ma kohe hariduse peale. Hetkel koolis tahvelarvutiga ringi käies olen nagu maailmaime ja kõik tahavad sealt mänge mängida, nutitelefone I kooliastme lastel veel pole ja arvutikasutus piirdub ka ainult mängude otsimisega otsingumootoritest. Sel puhul on muidugi ainukene lahendus SMART tahvlite kasutus, kuid hetkel ma ei ole veel aru saanud, kas tahvelarvutit on võimalik ühendada SMARTi taha nii, et laps saab samat mängu mängida SMARTi peal või töötab sel juhul SMART ainult projektorina???

Suur alateema on ka ühiskonna teadvuse avardamine, mis on mitme inimese elutöö, kes selle ette võtavad. Aga siis tekib mul mõte, kas kõik jälle peavad kõike teadma. Võibolla on parem igal spetsialistil jääda oma liistude juurde. Inimest inimesena hindama õpetab perekond ja sinna me pedagoogidena sekkuda ei saa.

Allikad

Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [25.09.2012]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

History of Assistive Technology [25.09.2012]

http://www.buzzle.com/articles/history-of-assistive-technology.html

Teen with Autism Finds Inner Voice [25.09.2012]

http://www.youtube.com/watch?v=U_GXVzZ0Unk

What is accessible electronic and information technology? [25.09.2012] http://www.washington.edu/accessit/articles?110